Tõde ja Õigus II Terve tekst
s. t. plaksutavad käsi ja sedagi nõnda, et pahema käe peopesa puutuvad parema käe
sõrmeotsad, mitte aga kogu peo, millest sünnib pauk, nagu lööks mõni mats paberossiotsa
pitsist või monopolipudelilt korki. Härra Maurus tõusis kord isegi puupõhjaga toolile püsti, et
kõik, kes lauas istusid, ulatuksid nägema, kuidas plaksutab tsirkuses oma käsi haritud ja
hästikasvatatud inimene. Aga ta näitas nagu pimedatele ja rääkis kurtidele, sest kui ta järgmisel
õhtul oma poisikarja keskel istus, siis sündis niisugune mürgeldamine, et hoia peaaegu politsei
eest. Ja kui härra Maurus viimaks oma ähvardust hakkas teostama ja poisse üldse enam
tsirkusse ei lubanud, siis kadusid need kodunt ja pugesid galeriile, kus oli odav ja kus võis
karjuda niipalju kui süda kutsub, ilma et keegi tuleks vaigistama, ning kust ei leidnud sind keegi
pagan, nii et võisid pärast härra Maurusele valetada, mis aga heaks arvasid. Kui muidu raha ei