üldkeeleteadus
Mitmetähenduslikkus
Sõna või sõnaühend võib olla ühetähenduslik ehk monoseemiline või
mitmetähenduslik ehk polüseemiline.
- Nt sõnal nöör on üks kindel tähendus ja kõik. Väga paljudel sõnadel
on aga mitu omavahel seoses olevat tähendust, mis harilikult on
tekkinud sõna algse tähenduse muutumise tulemusena. Näiteks sõna
jupp: 1. tükk, ots, nt jupp maad, 2. osad (auto jupid), 3. lühikesed
esemed-olendid (vorstijupid, poisijupp), 4. katkend (viisijupp), 5. jagu
(oma tööjupp teha).
Vastavaid nähtusi kutsutaksegi ühetähenduslikkus ehk monoseemia ja
mitmetähenduslikkus ehk polüseemia.
Polüseemia
Mitmetähenduslikkus on paratamatu, keeles ei ole võimalik luua
lõpmatul hulgal erinevaid uusi tüvesid, seda piirab rohkem siiski
mälu omadused kui häälikustruktuur, tähendusi on aga piiramatult.
Polüseemia demonstreerib keele ökonoomsust: kasuta efektiivselt