Jõululilled Jõulukuuse kõrval kuuluvad 20. sajandi kodudesse toalilled, mille valik ja päritolugeograafia aina avarduvad. Mõned neist on olnud eriti hinnatud, sest õitsevad täpselt jõulude ajal, nagu kristusekroon, jõulukaktus, fuksia. Amarüllist ehk ratsuritähte on püütud ka ise kasvatada ja ilusaid suuri õisi õigeks päevaks ajatada. Paarikümnel viimasel aastal kuulub jõulude juurde jõulutäht ehk kaunis piimalill ehk poinsettia, mida ostetakse jõuluajaks poodidest. Kuigi jõulutähe erksad lehed võivad olla ka roosad, kollakad või valged, on muidugi punaseleheline vorm jõuludeks eelistatud. Jõulutähed kuuluvad Ameerikas jõulude juurde alates aastast 1828, Euroopasse jõudis see Mehhikost pärit lill hiljem, kuid näiteks kunstlilledest ukse- ja kuusekaunistusena on see tänapäeval väga sagedane. Kahjuks ongi selle taime eluiga Eesti kodus vaid natuke pikem kui pühad ise, sest kodus kasvatada teda ei õnnestu
Father Christmas. Firstly, for English people this traditions means to celebrate the birthday of Jesus Christ , but on the other hand for Estonian peole it means to celebrate the mid-winter holidays and religous people go to church. Secondly, for Estonian people decorating their homes is big part of christmas. People in the countryside bring straw into the house, they decorate their homes and bring in fir-trees. The traditional Christmas flowers are hyacinth, Christmas cactus and the poinsettia. Differentce from the English people decoration is that their decarations are from paper, they have electric lights, also have evergreen plants: holly, mistletoe and ivy. They bring a huge fir-tree from Norway on Trafalgar Square. Thirdly, from the activities there is one similaritie, Estonian and also English people send Christmas cards, but the differents of these cards is that Estonian people cards are with winter pictures and Father Christmas, English people send cards mostly with