Loeng 1. Nimeta vähemalt 3 vee füüsikalis-keemilist omadust, mis on taimede ellujäämiseks hädavajalikud. Kirjelda keskkonnatingimusi, kus need omadused muutuvad oluliseks. Suur soojusmahutavus, turgori tekitaja,suur pindpinevus,neutraalne lahusti. 6 Oluliseks muutuvad vee mullast kättesaamisel,vee liikumine juurtes,tüves,lehtedes. Põud,liigniiskus,mürgid mullas jne.. 2. Mis on poikilo-ja homoiohüdriidsete taimede erinevused Poikilohüdriidsed taimed on vetikad,seened(veesisaldus rakkudes muutuv),dormantsusperiood,saavad kätte vett ka läbi lehepinna. Homoiohüdriidsed taimed on enamus kõrgemaid taimi.(veesisaldus rakkudes konstantne ).Spets veehoiuorganellid, saavad kätte vett juurte kaudu. 3. Kuidas mõõdetakse absoluutset/suhtelist veesisaldust Absoluutne veesisaldus=kogumass-kuivmass
liiga palju energiat. Kordamisküsimused 4 1 Nimeta vähemalt 3 vee füüsikalis-keemilist omadust, mis on taimede ellujäämiseks hädavajalikud. Kirjelda keskkonnatingimusi, kus need omadused muutuvad oluliseks • Neutraalne lahusti • taimekudedes turgori tekitaja – kuival perioodil • suur soojusmahutavus • suur pindpinevus Oluliseks muutuvad vee mullast kättesaamisel, vee liikumisel juurtes, tüves, lehtedes; põua ja liigniiskuse korral. 2 Mis on poikilo-ja homoiohüdriidsete taimede erinevused Poikilohüdriidsed taimed Homoiohüdriidsed taimed •Veesisaldus rakkudes muutuv •Veesisaldus rakkudes konstantne •Dormantsusperiood •Spetsiaalsed veehoiuorganellid •Enamasti saavad kätte vett ka otse •Enamasti saavad kätte vett ainult läbi lehe pinna (udu) juurte kaudu •Vetikad, seened •Enamus kõrgemaid taimi
energiat. Kordamisküsimused 4. Loeng 1. Nimeta vähemalt 3 vee füüsikalis-keemilist omadust, mis on taimede ellujäämiseks hädavajalikud. Kirjelda keskkonnatingimusi, kus need omadused muutuvad oluliseks! Suur soojusmahutavus, suur pindpinevus (turgor), neutraalne lahusti. Oluliseks muutuvad vee mullast kättesaamisel, vee liikumisel juurtes, tüves, lehtedes; põua ja liigniiskuse korral. 2. Mis on poikilo- ja homoiohüdriidsete taimede erinevused Poikilohüdriidsed taimed: Veesisaldus rakkudes muutuv, Dormantsusperiood, Enamasti saavad kätte vett ka otse läbi lehe pinna (udu), nt vetikad, seened. Homoiohüdriidsed taimed: Veesisaldus rakkudes konstantne, Spetsiaalsed veehoiuorganellid, enamasti saavad vett kätte ainult juurte kaudu, enamus kõrgemaid taimi. 3. Kuidas mõõdetakse absoluutset/suhtelist veesisaldust Absoluutne veesisaldus = kogumass - kuivmass AWC=TW-DW
annaabi.ee 
