NO78 „Kes kardab Virginia Woolfi?”
pöörde teinud. Võib muidugi eeldada, et lavastajad tahtsidki tekitada vaatajas segadust, mis ühe
peategelase George'ile on argipäev.
See oli huvitav ja küllaltki vastandlik minu tavapäraste teatri arusaamadega ja muidugi lisasid
sellele vürtsi näitlejad, kes olid väga veenvad, mängides oma osasid nii professionaalselt, et
unustasin lausa teatri olemasolu. Muidugi olen näinud neid ka varem, näiteks Marika Vaarikut ja
Mirtel Pohlat teleekraanil, kus nad on samuti väga andekad, kuid siiski, kordaksin seda külastust
kuni see mul pähe kulub, sest tegelikult olid kõik näitlejad selles tükis vapustavad! Puudu ei jäänud
ka osati publikuga manipuleerimisest, poliitilisusest ja psüholoogiast, tõmmates vahel sigarette ja
tehes omamoodi perfomance'id, mis vaatajaid köitis.
Lavarebaseid oli küll kõigest neli kuid sellest piisas, et teha minu õhtu suurepäraseks elamuseks,