Meie pere traditsioonidest
seaduspärasus.
Pärast seda saabus ajajärk, kus tavad kaotasid oma tähtsuse, kuid nüüd on põlvest
põlve kommete pärandamine taas ausse tõusnud. Vanu traditsioone püütakse elustada,
et ka tänapäeva lapsed neist osa saaksid. Nii tekibki küsimus, milliseid tundeid
tekitavad traditsioonid lastes ja täiskasvanutes.
Tavade esmaseks ülesandeks on perekonna ja põlvkondade ühendamine. Vanasti oli
kombeks laupäeva õhtul saunas käia ning seejärel tanguputru ja pohlapirukat süüa.
Pühapäeva pühitseti, seega tööd ei tehtud ning lõunalaua kohustuslik osa oli
hapukapsasupp, milles võis leida maitsvaid ja suuri keedukartuleid. Jõulud olid aasta
suurim ning tähtsaim sündmus. Jõlulaupäeval sõideti perekonniti kirikusse hobustega,
kellele oli suured jõulukellad kaela riputatud. Kõik õrnemad-nooremad pereliikmed,
eelkõige lapsed, olid mähitud suurrättide sisse, sest talved olid käredad. Traditsioonid
olid pühad ja tekitasid kõigis mõnusaid tundeid