Vääriselupaikade inventuur Eestis
Arvatakse, et sel ajal liikus metsas
ringi ka palju suuri rohusööjaid (tarvas, piison, hirved,ulukhobused), kes olid inimestele nii
jahiloomadeks kui kariloomade toidukonkurentideks. Üldiselt võisid atlantilise kliimastaadiumi
metsad olla suhteliselt hõredad ja tagasihoidliku põõsarindega just rohusööjate mõjul.
Alepõllundus kujundas paljud metsad ligikaudu selliseks, nagu neid tänapäeval tunneme.
Vaesematel liivmuldadel kasvanud männikutest ja kuusikutest kujunesid üksluised pohlapalud ja
nõmmemännikud, liigirikastest kuusikutest ja laialehistest metsadest liigivaesed kaasikud ja
kuusikud; soode servaaladel hoogustus mineraalmaa soostumine.
Paepealsetele ning maakerkealadele sobis maaharimisest paremini karjakasvatus. Enamus
loometsi saartel on suuremal või vähemal määral sekundaarsed, olles tiheda asustuse tõttu
peaaegu alati mõjutatud karjatamisest ja valikulisest raiest.
Ka mere alt vabanevad maad võeti kasutusele karjamaadena ning võsastusid või kadakasse
annaabi.ee 
