a. 17 ettevõtet. 2. Metsa kõrvalkasutusest 1950- 2000ndail aastail. Marjarikkamad metsamassiivid asuvad Ida- ja Lõuna-Eesti piiriäärsetes maakondades, Kesk-Eesti peamised marjavarud on seotud seal asuvate suurte soomassiivide ja neid ümbritsevate metsadega. Aastaid oli Eestis tähtsaimaks kokkuostetavaks metsamarjaks jõhvikas, kasvukohtade pindalaks hinnati 1966.-1971. a. 22 705 ha. Mustikametsad moodustavad kogu riigimetsa maast umbes 1.9% ja pohlametsad 1.1%. 1984.-1986. a. tehtud uurimuste kohaselt oli Eestis väga hea saagikusega pohlametsi 222 ha. Väga häid mustikametsi on 778 ha. Sõltuvalt metsade mitmekülgse majandamise edukusest, võib metsa kõrvalkasutusest saadud tulu kogu metsamajanduse kogutulust moodustada küllaltki kaaluka osa. 3. Marjavarude uurimise metoodikad ja ettevalmistus uurimistööks. Põhjusi miks siiani puuduvad enamus maades usaldatavad andmed taimsete varude
Ravimite tootmise tooraine kaob Metsade roll maailma kliima kujundajana ei ole veel lõpuni selge, kuid see tähtsus on kahtlemata ülisuur On hävinud umbes 90 Amasoonia indiaanihõimu. Eesti metsasus on üle 40%, suurem vaid mõnel põhja-maal, liigiliselt domineerib mänd (nii liivikutel kui rabas). Metsatüüpe kasvukoha järgi 10: 7 esimest ARUMETSAD. Loometsad- õhukese pael asuva mullakihiga loopealsel Nõmmemetsad – kuivadel liivmuldadel kasvavad männikud Palumets – pohlametsad, ka mustikametsad Laanemets – muld viljakas vett läbilaskev puist, peamiselt kuusk, raie järel kaasikud ja haavikud Salumetsad – kõige viljakam muld. Lehtpuu enamusega metsad või kuusikud. Soovikumetsad – perioodiliselt liigniisked lehtpuu enamusega segametsad Rabastuv mets – liigniiske muld, rohke sinikas ja karusammal alustaimestikuna SOOMETSAD: Samblasoomets – peamiselt turbasammaldest koosnev sammal Rohusoo mets – rohttaimedest
annaabi.ee 
