Dendroloogia
Õied: 3-12 kaupa tipmistes rippuvates kobarates, kellukjad, valkjad kuni roosakad, 4
üsna suure tipmega, V-VI, hilissuvel esineb kohati järelõitsemist.
Viljad: kerajad marjad, algul valged, valminult tumepunased, marjad vitamiini ja
orgaaniliste hapete rikkad, püsivad puhmastel kuni talveni, VIII-IX.
Marju kasutatakse hoidiste, keediste, veini jne. valmistamiseks, nad sisaldavad kuni 85
% vett, 8,5..12 % suhkruid, kuni 2 % happeid ja kuni 0,075 % bensoehapet. Hea pohlamets
annab saaki 250-500 kg/ha. Pohl paljuneb enamasti vegetatiivselt. Õisi tolmeldavad putukad.
Kasvab hästi männimetsades liiv- ja saviliivmuldadel. Taolisi metsi nimetatakse paludeks ja
pohla seetõttu ka palukaks. Pohlamarjad on sügiseti põhitoiduks meie metsades elavatele
kanalistele metsisele, tedrele.
Pohlalehed on parkaineterikkad (kuni 20 %), sisaldavad veel 5...7 % arbutiini ja neid
kasutatakse rahvameditsiinis kuseteede ja neeruhaiguste puhul ning diureetikumina
annaabi.ee 
