Metsabotaanika
3. PALUMETSADE TÜÜBIRÜHM
Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub perioodiliselt kuivadel,
parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade
nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Muld võib
perioodiliselt olla kuiv, põhjavesi on harilikult sügavamal kui 2 m; iseloomulikud on
21
pohlakooslused mustika ja kanarbikuga ning tihe samblarinne. Palumetsad moodustavad
umbes 17% Eesti metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis.
3.1. POHLA KASVUKOHATÜÜP (Ph)
Reljeef: suhteliselt kõrgemad alad; künklik, lainjas või tasane, mõhnastikud, sandurid,
luidete nõlvad. Mikroreljeef tasane või veidi mätlik.
Muld: lähtekivimiks on tüsedad, peeneteralised liivad, milles võib olla saviliiva või liivsavi
vahekihte
annaabi.ee 
