Keskkonnast tingitud muutlikkus ei parandu. Moned sama liigi isendite-ja populatsioonidevahelised erinevused on pohjustatud parilikkustegurite struktuuri muutustest e mutatsioonidest. Eristatakse kolme tuupi mutatsioone:geen-,kromosoom-ja genoommutatsioonid. Geenmutatsioonid pohjustavad parilikke muutusi mingi geeni molekulaarses struktuuris,selle toimel tekivad uued alleelid ja geenid.Mutatsioone pohjustavaid fuusikalisi ja keemilisi tegureid nimetatakse mutageenideks.Tuntumad mutageenid on radioaktiivne-,rontgeni-ja UV-kiirgus ning mitmed kemikaalid(lammastikaluste analoogid,kolhitsiin). Enamik mutatsioone praagitakse valja kas juhuslikult voi looduslike valiku tulemusena,kuna mutatsioon on isendile kahjulik.Moned mutatsioonid on isendile keskkonnaga kohastumisel kasulikud.Sellised isendid hakkavad kiiremini paljunema ja mutatsioon levib populatsioonis
sugukupsuse saabumist (letaalse, subletaalse-, semiletaalse-, subvitaalse geeni tekkimine), siis muutunud geeni edasikandumine jargmistele polvkondadele ei ole voimalik, nt loote geenide kahjustumine teratogeensete tegurite toime tagajarjel. Mingis mottes voib siia hulka lugeda ka mutatsioonid, mis tekivad vanemisendi sugurakkude geenides, mille tottu defekt avaldub kull antud isendi jarglasel, kuid ei parandu edasi jargmistele polvkondadele. Geneetilisi anomaaliaid pohjustavaid geene saab jaotada soltuvalt fenotuubilisest avaldumisest jargmiselt: Letaalgeenideks nim geene, mis pohjustavad isendi surma enne tema sugukupsuse saabumist. Letaalgeenid on enamasti retsessiivsed ja nende toime avaldub valdavalt homosugootidel (aa). Dominantne letaalgeen, mis avaldab oma toimet ka heterosugootsena, esineb harva, sest need eemaldatakse populatsioonist automaatselt loodusliku valiku poolt. Dominantne letaalgeen sailib populatsioonis ainult juhul, kui tema penetrantsus pole