Müüt ja mütoloogia eksam
germaani traditsiooni mõjul: ‘taevajumal’ > ‘müütiline taevalaotuse sepistaja’ (Ilmari
ne sepistab sampo
43. Kirjelda kokkuvõtlikult eepose “Kalevala” mütoloogilist geograafiat.
„Kalevala“ on suures laastus jaotatud kolmeks piirkonnaks: 1) Kalevalaks (nimetust
kasutatakse harva, rohkem on nimi Väinölä, Päivölä, Suomelä), koduks
Väinamöisele, kellel on eeposes lauliku, kultuurheerose ning ka šamaani roll; 2)
Pohjolaks, mida võib samastada Lapimaaga, Põhjala emanda Louhi valdus, Pohjola
prk seostub lauludes surmaga, teispoolsusega ja Toonelaga; 3) Toonelaks, teispoolsus,
mis on eraldatud sellest ilmast Toonela jõega, kangelased satuvad sinna vaid
šamanistlikke motiivide kaudu
44. Too esile vähemalt kolm šamanistlikku motiivi või süžeed eeposes “Kalevala”.
• Väinamöinen esitatud kui šamaani/teadjana, mitte mõõgamehena.