Põhjasõda kui pöördepunkt Eesti ajaloos.

Eesti ja Liivimaa läksid Vene Tsaaririigi kooseisu. Kohalikul tasandil väga palju ei muutunud. 1710-1713 aastatel käis karm katk üle Eesti, mistõttu hulka rahvast maha suri ja siinne majandusolukord alla käis. Läks pea 100 aastat, et rahvastik taastus.

Põhjused: Peeter I oli alustanud Venemaa moderniseerimisega; Venemaa tahtis väljapääsu Läänemerele; teisi Läänemere-äärseid riike häiris Rootsi ülemvõim Läänemerel; oli kujunenud liit Vene, Poola ja Taani vahel;
Sõja algus: 1700, tähtsaim sündmus Narva lahing
Sõja lõpp: Tallinna kapitulatsioon 1710, Uusikaupunki rahu 1721.
Nimed ja mõisted: Peeter I; Karl XII, Käsu Hans ja Tartu küüditamine, Poltaava lahing 1709,

Tagajärjed: Venemaa sai endale Eesti-, Liivi-, ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. rahvaarv langes sõja ja katku tõttu; Eesti ala liideti Venemaa koosseisu järgmiseks 200 aastaks, pikk rahuperiood; Balti erikorra kujunemine ja pärisorjuse süvenemine. Olulisematest muudatustest leidsid aset – restitutsioon. Mõni aeg hiljem toimus aadlimatriklite koostamine (1730-40) ja talurahva pärisorjuse fikseerimine (Roseni deklaratsioon 1739). Kehtima jäid aga senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas Venemaa sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Teisalt oli aga Balti erikord tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, mis aitas säilitada siinse maa kultuuri omapära, välistas põlisrahvale saatuslikuks kujuneda võiva kolonisatsiooni, võimaldas samal ajal tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga, mis tagas ühtekokku kiirema arengu, võrreldes Venemaa sisekubermangudega.