V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Tütarlapse mahedusest julgemaks muutudes, võttis kapten tal ümbert kinni, ilma et neiu
vastu oleks pannud, hakkas siis tasakesi pihikut lahti võtma ja ajas ta kaelarätiku sassi.
Hingeldav preester nägi pitside alt välja tulevat mustlastüdruku ilusat ümmargust tõmmut
õlga, nagu oleks kuu vaateveerul udu seest tõusnud.
Tütarlaps ei takistanud Phoebust. Ta nagu ei märganudki midagi. Agara kapteni silmad
sädelesid.
Äkki pöördus tütarlaps tema poole.
«Pohebus,» ütles ta lõpmatu armastuse ilmega, «õpeta mulle oma usku.»
«Oma usku!» hüüdis kapten kõvasti naerma hakates.
287
«Mina teile oma usku õpetama! Pagana pihta! Mis te mu usuga peale tahate hakata?»
«Et me võiksime abielluda,» vastas tüdruk.
Kapteni näole ilmus mingi segu üllatusest, põlgusest, ükskõiksusest ja hirmurusest.
«Tohoh!» ütles ta. «Kas me siis abiellume?»
Mustlastüdruk kahvatas ja ta pea vajus kurvalt alla.
annaabi.ee 
