Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad
keel, kuid teineteise mõistmist raskendab neil erinevate, u 10. saj eKr loodud heebrea ja
u 3. saj pKr loodud araabia tähestiku kasutamine. Judaism oli laialt levinud nii
araablaste seas kui ka mujal Lähis-Idas. Akltiivselt levis araablaste hulgas ka kristlus,
ajaloolaste arvates oleks see ilma islami vahelesegamiseta saanud riigiusuks. Kristluse
sünnile järgnenud sajanditel kujunes välja ka negatiivne suhtumine judaismisse sellega
kaasnevate riiklikult koordineeritud või rahvalike pogrommidega. (Peterson 2008)
Aastal 632, seega kaks aastat peale prohvet Muhamedi surma, vallutas selleks
ajaks islamiusku pöördunud araablaste sõjavägi Palestiina ja Jeruusalemma. Järgmised
450 aastat oli see islami impeeriumi osa. 661. aastast valitses impeeriumi Umayaadide
dünastia, kes elas Damaskuses, peale 750. aastat Abbasidid Bagdadist. Juutide
rahulolematus bütsantslaste läbiviidava sundristimisega oli põhjuseks, miks juudid
araablasi kui vabastajaid vastu võtsid
annaabi.ee 
