ei käida teatris, puudub huvi muusika ja maalikunsti vastu. Tõsi, nad armastavad kino, kuid enamasti üksnes meelelahutusliku külje tõttu. Enamik noorukeid on teadlikud alkoholi kahjulikust mõjust, kuid nende seas on levinud ka arvamus alkohoolsete jookide ,,kasulikkusest" ; joomist peetakse täisealisuse tunnuseks ning taolist arvamust toetavad kaudselt mõned rajatagused kirjandus-ja filmiteosed, kus kujutatakse nautlevat joomist ning isegi poetiseeritakse joobeseisundit. Nende filmidega tekitatakse noorsoos valearusaam, et täiskasvanuelus on napsiseltskond tavaline asi ega olegi seepärast taunitav. Õpilastele nikotiini ja alkoholi kahjulikkusesr autor V. Jagodinski lk41-43 2 Alkoholi sisaldus veres. Kõige rohkem mõjub alkohol peaajule ja tema toime on narkootiline. Alkoholi akuutsest toimest sugenevate psüühikahäirete ulatus sõltub esmajoones alkoholi kontsentratsioonist (sisaldusest) veres ning kudedes
Elu lõpupoole ta esteetilised vaated natuke nihkuvad ja Schiller nagu romantikud räägivad lõhest muistse ja kaasaegse loomingu vahel. Antiikne ja kristlik luule- need on erinevad ja räägib hilisloomingus ideaalse ja reaalse suhetest. Ainult ideaali ei tule silma ees hoidma. Schilleri küsimus ongi: milline peab kunst olema? See ka saab tema hilisdramaturgia teemaks. Tema süzeed on tihti traagilised, aga traagilisus sesineb realistide ettevõtmises. Idealistid tihti poetiseeritakse tema loomingus kavatsuslikult. 1804 a ,,Wilhelm Dell" .. Eksami jaoks Schilleri luulet lugeda! Euroopa esteetilise koha pealt on see oluline.