praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Luulenäiteid Kahekesi Millal viljasid valmib me ulmedepuus, ma ei tea. Ainult tean, et kui ükskord nad sulavad suus, on nii lõpmata hea. Kuni kestab me lokkavais luhtades luus, ära peatu, mind vea. Minu ees on su heledalt lainetav juus ja su julguripea. Lisaks poetiseerimisele ja tõlkimisele on Alliksaar kirjutanud ka lauludele sõnu. Aastal 1976 kirjutas Alliksaar laulu "Ahtumine". "Ahtumine" Jäääre esituses Kasutatud allikad https://60ndadeestikirjanduses.weebly.com/artur-alliksaar.html https://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Alliksaar https://luuleleid.wordpress.com/tag/artur-alliksaar/ http://miksike.ee/documents/main/lisakogud/kirjandus/alliksaar.htm Tänan kuulamast!
ei ole maailmarevolutsiooni ideed kaugel). Ka Nikolai Trubetskoi oli euraaslusega seotud. Sellega seoses sai kirjanduses oluliseks tee kujund. See idee saab alguse juba Tehhovist - jutustuses "Mõrsja", kus vastandub korrastatud, turvaline perekeskne elu (lavastatus) ja tundmatusse teele minek koos maailmast lahtiütlemisega ja unistuste jahtimine. Sama motiiv esineb ka "Kolmes ões". Tehhovi tekste loetakse eeltekstideks teelemineku laiemale poetiseerimisele. Teel olemine või teele minemine on seega nõukogude kirjanduses väga levinud. Nt Sorafimoviti "Raudne vool", kus vool haarab kõiki ja teeb kõik õnnelikuks (ka metalli kujund on väga oluline). Teede ehitusega oli muidugi nali sealkandis. Ideeliselt oluline, kuna võimaldas nagu liikumist. Ehitati kiirelt ja räpakalt, näiteks raudtee igikeltsale. Paradoksaalne on see, et kõrvuti liikumise paatosega olid suur osa
annaabi.ee 
