Tõde ja Õigus II Terve tekst
tarvis ja kas maksab tuupida või mitte.
Üldse oli Vaarmannide eluviisis mingisugune muudatus sündinud, nagu oleksid nad oma
puudusest hakanud võitu saama. Neil käis palju rohkem külalisi kui varemalt ja emand
Vaarmannil oli ikka neile midagi pakkuda -- tass kohvi või teed, tükk saia või küpsist,
kompvekki või isegi sokolaadi. Ja rõõmu oli neis madalais ruumides ikka ja alati laialt, sest
külalised olid ju aina noored ja vallatud. Käisid siin õmblejad ja müüjannad, poepoisid ja
käsitöölised, poja tuttavad, aga eksis sekka ka mõni väike kirjutaja või kooliõpilane. Mõnikord
pidi otse imestama, kuipalju mahtus siia keldrikorterisse naervaid suid ja säravaid silmi. Mis neid
siia ajas? Mõni seda teab. Oma inimeste lõbus meel ja lobisemine? Võib-olla. Aga ehk ka paljas
juhus. Võib-olla lähevad samad inimesed varsti kuhugi mujale ja natukese aja pärast kuhugi
kolmandasse paika, sest inimene on mõnikord nagu kõuevihm: tuleb ja tuleb, nii et uputab ja