Feodaal-absolutislik Prantsusmaa 17. sajandi II poolel ja 18. sajandil
(Konstantinoopol 1453.a.) põhjustasid Vahemere-kaubanduse soikumise. Hispaania ja
Portugali langus ning Inglismaa tõus viisid ookeanikaubanduse raskuspunkti Atlandi
ranniku põhjaossa. Kaubavahetuses Ida ja Lääne vahel muutus Euroopas eriti tähtsaks
Läänemeri, mis asetas soodsasse olukorda Põhja-Saksa linnad ning põhjustas seisaku
varem õitsvate Lõuna-saksa linnade arengus. Viimastes säilus suures osas keskaegne
elulaad, milles tähtsal kohal olid käsitöö ja poekaubandus. Seisaku tõttu ei tehtud
suuremaid ehitustöid, mis oleksid tinginud keskaegsete majade lammutamise või
linnamüüri lõhkumise. Nii säilusid Saksamaal linnad, mis meenutavad muuseume ja
mida tänapäeval imetletakse kui keskaja kultuuri mälestusmärke.
Jõudsalt arenesid linnad (Berliin, Dresden, München jt.), kus elasid feodaalsed
valitsejad, keda ümbritses õukond. Linnadesse koondus ka suur osa sõjaväest.