Haridus Eesti kultuuris
Kogu akadeemiline
tegevus allutati rangele administratiivsele kontrollile, keelati ära üliõpilasorganisatsioonid.
Loenguid hakati pidama vene keeles. Kõrgkoolist lahkus palju baltisakslasi, juurde tuli üliõpilasi
Sise-Venemaalt, suurenes ka eestlastest üliõpilaste arv.
1872. aasta jaanuaris avati Tallinnas venekeelne Aleksandri Gümnaasium ja kümmekond
aastat hiljem samasugune kool ka Narvas.
Tallinnas avas J.Westholm 1907.a. venekeelse poeglastekooli, mis 1915. aastal omandas
eragümnaasiumi õigused. Rakveres rajati kroonu poeglastegümnaasium 1912.aastal.
1885. aastal viidi kõik linnakoolid ülevenemaaliste kooliseaduste alusele. 1887.a. anti
välja seadus " Vene õppekeele tarvituselevõtmisest Tartu õpperingkonna riiklikes
keskõppeasutustes". 1889. aastal kehtestati venekeelne õpetus ka eraõppeasutustes ja aasta hiljem
tütarlastekoolides. Tallinna Kubermangugümnaasium nimetati Nikolai I Gümnaasiumiks.