Metssea pesaelu
pugeda)
Metssiga on kantud Guinnessi rekordite raamatusse kui suurim imetaja, kes
poegimiseks pesa ehitab. Tiine emis tassib kokku pisikesi oksaraage, pilliroogu ja
muud alustaimestikus leiduvat ning sätib need ükshaaval seest õõnsaks kuhilaks.
Poegimispaiga ehitab emis tavaliselt kuuse- või pilliroopadrikusse. Pesaelu ajal on
emis kaitsepositsioonis ja võib olla ohtlik, kui inimene talle ligidale satub. Sama
kehtib emise kohta, kes on põrsastega juba poegimispesast välja kolinud. Muul
ajal on Eesti metssead rahumeelsed ja hoiavad eemale, kui inimest haistavad.
Kuigi metssiga võib paarituda läbi aasta, sünnitab ta tavaliselt kevadel, sest
peamine jooksuaeg jääb sügisesse. Kui karja külastab piirkonna tugevaim kult,
siis hakkavad kõik emised üheaegselt indlema. Nii saab kult ühe ööpäeva jooksul
panna aluse terve karja järelkasvule.
Poegima minnakse karjast eraldi. Kesikud ehk noored metssead jäävad selleks
ajaks omapead
annaabi.ee 
