Hallhüljes
Läänemeres elunevad viigerhüljes ja
randalhüljes on kasvult ja kehamassilt väiksemad, jahipidamine nendele on keelatud.
Viigerhüljes on värvuselt tumedam, ta kasuka seljapoolel on enam-vähem selged silmalaigud.
Koon on lühem ja ümaram kui hallhülgel veest välja vaatav viigerhüljes meenutab
kõrvadeta kassi ja hallhüljes koera.
Hallhülge eluiga jääb tavaliselt 1525 aasta vahele. Vanim loodusest leitud isend oli 46-
aastane emane. Suure tihedusega poegimisaladel on tavaline poegade suremus 20%,
erandjuhtudel võib see küündida 80%-ni. Läänemere jääl on poegade suremus väiksem,
tavaliselt alla 5%.
Hallhüljes toitub peamiselt kaladest (tursk, lest, lõhilased, heeringlased), süües neid teinekord
ka kalameeste võrkudest ning on juhtunud, et loom on end einestamise ajal võrku kinni
mässinud ning lämbub. Kalade kõrval sööb ta ka veel mereselgrootuid ja taimi. Toiduahela
tipplülina ei ole täiskasvanud hallhülgel looduslikke vaenlasi.
annaabi.ee 
