Varauusaeg
Heinrich Stahl.
· 1630. Aastatel ilmunud mitmeosalises käsiraamatus avaldas Stahl esimesena eesti
keeles usuõpetuse raudvara: Lutheri väikese katekismuse, lauluraamatu,
evangeeliumid, palveid ja teisi kiriklikke talituste tekste, mis pidid hõlbustama
kirikuõpetajatel eesti keele kasutamist.
· Esimese eestikeelse piibliväljaandena ilmus 1686. Aastal lõunaeestikeelne Uus
Testament, mille tõlkisid Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poegAdrian.
· 1693. Aastal ilmus Johann Hornungi ladinakeelne eesi keele grammatika, mis
erinevalt Stahli grammatikast arvestas eesti keele eripära märksa rohkem.
Luteri kirik Põhjasõja-järgsetel aastatel:
· Luteri kirik jäi siinse vaimuelu kandajaks ka pärast Põhjasõda.
· Vahetult enne Põhjasõda levis siinsete kirikuõpetajate hulgas pietism. Selle usuvoolu
esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu
annaabi.ee 
