raamatukogu, teedevalitsus, linavabrik, piimatööstus, mõisad, jt. Muuseum asub endises Panga /Postkontori hoones. Abja Mõis Varasemad teated Abja mõisa (Abia) kohta pärinevad aastast 1504. 17. sajandil kuulus mõis von Fersenitele, pärast Põhjasõda oli see Carl Magnus von Posse valduses. Selle Rootsi päritolu perekonna käes püsis Abja kuni 1780. aastani, mil haldusõigus maanõunik Carl Magnus von Posse poegadelt nende õemehele Friedrich Adolph von Stackelbergile üle läks. Nähtavasti ei toimunud üleminek ausal teel, mistõttu üks vendadest Gustav von Posse andis asja 1799. aastal kohtusse. Possede kasuks mõisteti välja 38 000 hõberubla, lisaks seitse 16 kuni 26 aasta vanust meessoost pärisorja. Uue härraga polnud rahul ka Abja talupojad. 1798. aastal kurtsid nad Voltveti kõrtsis oma halba elu Rencni pärishärrale, Õisu mõisniku vennale Friedrich von Siversile.
Üks naine oli päri ja teine pistis karjuma, et pigem antagu laps võõrale, kui et surmatakse. Nii sai Saalomon teada, kellele laps kuulus. Saalomon ehitas Jumalale templi. Keerubid olid kaks suurt ingli kuju templil. Seeba kuninganna tuli Saalomoni kimbutama mõistuküsimustega, kuid pidi tunnistama Saalomoni tarkust. Saalomon võttis naisi, kes olid ebajumalate kummardajad. Ta hakkas ehitama altareid ebajumalatele ja kaldus ise ka lõpuks nende poole. Jumal lubas võtta Saalomoni poegadelt maa, mida nad valitsevad. Saalomoni surma tagajärjel jagunes Iisrael Iisraeliks ja Juudaks. Eelija oli Jumala prohvet, kes kutsus kõiki pöörduma elava ja tõelise Jumala poole. Ahab (Iisraeli kuningas) ja tema naine Iisebel olid paganad ja vihkasid Eelijat. Selles riigis algas põud. Eelija läks lesknaise juurde, kes teda aitas ja hoidis. Ühel päeval suri lesknaise poeg. Eelija palus Jumalat elustada poeg. Nii Jumal tegigi. Eelija tegi Baali kummardajatega lepingu
annaabi.ee 
