Beethoven ja Rubinstein
üheks kõige õnnelikumaks tulemuseks".
Kontsert sai võimsa alguse Rubinsteini viienda klaverikontsertiga Es-duuris, mis on
tema monumentaalseim klaverikontsert. Avaosa Allegro moderato oli laialt voolavate
meloodiatega, vaheluva tempoga. Helid tõusid ja langesid, mis muutid kogu pala elavaks.
Kohati tundus osa sünge ja hall, kuid siis hüppasid sisse rõõmsad meloodiad, muutes loo
seguks kurbusest ja õnnest. Sellele järgnev Andante oli vastanduv poeesiarikka lüürikaga. See
kaunis pala oli tunduvalt rahulikum ja aeglasem kui Allegro. Viimane osa Allegro oli väga
võimas ning täis Rubinsteni tehnilisi trikke. Minu arvates sobis see suurepäraselt Rubinsteini
klaverikontserti lõpetamiseks. Kontserdi soolopilliks oli klaver ning orkestris kuulsin flööte,
oboed, klarneteid ja trompeteid.
Ludwig van Beethoveni sümfoonia nr 7 A-duuris algas tormaka ja järsu Poco
sostenuto Vivace´ga