"Püha Susanna" - Enn Vetemaa (teose analüüs)
nagu linnukesed oksa peal. Kui me krossita mööda Euroopa kirikuid rändasime ja Leopold altarimaale
restaureeris. Raha -- see isegi rikub inimesi"
AnneMai arusaamade järgi pidi naine kuuletuma mehele. Tema arust oli vale, kui mees oli naise tuhvli
alune. ,,ANNEMAI: Ma ei saa midagi parata -- ma armastan mehes jõudu. Teie, Anton, jääksite kohe
tuhvli alla... Te olete mind valmis kiigutama, õpite pähe reisijuhte ja poeemikesi. See on naiste osa siin
maailmas./.../Ma pidin palju vaeva nägema, et Leopoldi heakskiitu leida. Teie, Anton, olete pehme
iseloomuga, õrn inimene. (Silitab emalikult Antoni pead.) Eluvõõras ja naiselik. Mulle see kõik ju meeldib,
aga sellise mehe naine ma küll olla ei saa. Pärast Leopoldi... Ei!"
Peategelane AnneMai oli väga altruistlik naine. Ta ei palunud endale midagi suurt, vaid alati andis endast
kõik võimaliku, et teistel paremini läheks