"podkriiva" - 1 õppematerjal

Alutaguse kriivad - levik, morfoloogia ja tekke teooriad

Esimene kui ka vanem versioon käsitleb kriivasid kui otsamoreene, teise tõlgenduse kohaselt on aga kriivad kujunenud hilisjääaegsel kuival ja külmad perioodil mandriluidetena. Kriivad morfoloogias ei ole siiani selgust, kuid valdavalt seostatakse kriivasid mandriluidetena (Eesti Loodus, 2008). Peamiselt aleuurist ja peenliivast koosnevad kriivad on kuni 20 m kõrgused. Sealne kohalik rahvas nimetab neid mandriluiteid kriivadeks. Ka Pootsiku küla kandis esialgu nime Podkriiva, mis vene keeles tähendab seljandikualust (Matkaklubi, 2011). Mandriluidete ehk kriivade vahel on tihti rabad, mis teevad maastiku põnevaks ja seetõttu on selles piirkonnas palju väga huvitavaid matkaradu (Eesti maastikud, TÜ loengukursus), kuid samas teeb ka see raskendavaks kriivade kõrguse määratlemise (Eesti loodusgeograafia, TÜ loengukursus). Eesti Looduse (2008) artikli autorid on leidnud 205 kriivad, kuid märgitakse et see arv ei ole