Arengumaa - Montenegro.
kuivad. Sisemaal on suhteliselt külmad tugevate lumesadudega talved.
Paesel aluspõhjal esineb palju maa-aluseid karstijõgesid ning mineraalveeallikaid.
Suurimad jõed on Doonau lisajõed Lim, Tara ja Piva. Suurim järv on lõunapiiril olev Scutari
järv.
Loodusvaradelt ei ole Montenegro rikas. Leidub boksiiti ja lubjakivi. Jõed on
hüdroenergiarikkad. Inimesed tegelevad boksiidi kaevandamise, alumiiniumitööstuse,
turisminduse ning põllumajandusega.
Pealinn Podgorica
Podgoricat on mainitud esmakordselt 1326.aastal. Podgorica asus strateegiliselt tähtsas
liiklussõlmes ja on seda siiamaale. Näiteks ainus Albaaniat välismaailmaga ühendav raudtee
kulgeb just läbi Podgorica.
14741878.aastatel oli Podgorica Ottomani impeeriumi valduses. Türklased muutsid
Podgorica kindluseks, ümberkaudsete slaavi hõimude vastupanu mahasurumise keskuseks.
Sel ajal ei suudetud kordagi kindlust vallutada.
1878. aasta Berliini kongressi otsusega läks Podgorica Montenegro koosseisu
annaabi.ee 
