Hüatsin
hakkasid õitsema. Tähelepanelikud lillearmastajad hollandlased märkasid neid ilusaid hästi
lõhnavaid lilli ja istutasid oma aeda. Elegantse vormiga, ilusa värviga hüatsint sai kiiresti
kõigi hollandlaste lemmikuks, tema kasvatamisele kulutati mitte vähem raha, kui sadakond
aastat varem alanud tulbipalavik seda oli nõudnud.
Eriti lõi kirg lõkkele, kui juhuslikult (jälle!) õnnestus saada täidisõieline hüatsint. Jutustatakse,
et see juhtus tänu ühe tuntud Haarlemi aedniku podagrahoole.
Sel aednikul oli kombeks lillepeenardelt halastamatult välja rookida kõik ebaloomulikult
arenenud pungad, et hoida sorti puhtana. Kui ta podagra pärast pidi üle nädala voodis lamama,
jõudis üks häbematu pung avaneda ja osutus kõikide suureks üllatuseks täidisõieliseks. Seda
imet tuldi vaatama lähedalt ja kaugelt.
Kahjuks see esimene ja ka kaks järgmist täidisõielist eksemplari hukkusid ja alles neljas
mutanttaim pani aluse täidisõielise hüatsindi aretamisele.