Giuseppe Verdi
Parimail lehekülgedel aga avavad verdi
dramaturgivõimed täies hiilguses. Esietendus läks üle ootuste edukalt, ent Maailmanäituse
sulgemisega ooper kadus repertuaarist.
Pöördunud Pariisist Itaaliasse tagasi, jätkas Verdi "Kuningas Leari" käsitlevat
kirjavahetust Sommaga ning töötas ümber oma 1850. a. loodud "Stiffelio", mille uus, "Aroldo
nime kandev variant nurjus. Külmalt võttis publik vastu ka veneetsia teatris "La Fenice" 12. III
1857. a. lavaletoodud "Simone Poccanegra", pidades seda liialt masendavaks ja monotoonseist
retsitatiividest üleküllastatuks. Etteheidetega nõustunud, ent ooperit kallikspidav helilooja nägi
teose põhipuudusena lauljate ebaõnnestunud valikut. Millega siis ooperi läbikukkumist
põhjustanud Gutierrezi nõrk teos ja Piave segasevõitu libreto Verdit üldse paelus? Eelkõige
lihtrahva huve esindava end ise piraadi, Genua doodzi mehise ja targa kujuga. Tähelepanu äratas