26.03 ,,Oeh, kevadvaheag läbi, jälle pühapäev, jälle ühikasse minek. Oi kuidas ma vihkan seda nädala viimast päeva, läheks parema meelega kaugele ära, kuskile kus saab rahu." Pobisesin omaette. Kahjuks aga kuulis seda ka ema, mille peale vastas ta ,,Vähemalt on sul seal Rebecca, sa ei ole üksi." ,,Vauu, tõesti lohutav ema, vägagi." Torisesin vastu ning saatsin ta oma toast minema. Õhtu jõudis kätte, paps viskas mind õnneks ise ära, ei pidanud jälle taksot võtma, kus alati mingi kohutav vanamees minuga juttu üritab teha. Autos isa hakkas jälle ühte ja sedasama teksti ajama ,,Greete, vaata, et sa oma hinded selle nädala jooksul ära parandad ja õigel ajal ära
veel ka paariks päevaks linna. Alustasime väljasõiu, ilm oli küll veidi vihmane kuid autosiduks kõlbas. Tegime veel vahepeatuse Tartus, et peale võtta õde ja osta midagi söögi ja joogi poolist. Tartus kulus meil aega umbes 45minutit, kuid pole hullu meil pole kusagile kiiret. Võtsin ühe viineri piruka, paki mahla, ning avasin arvuti, et sõit kiiremini mööduks. Kuid peale 10minutit netis surfamist avastasin, et arvuti aku on tühi ,,no tore on pobisesin endamisi''. Nüüd ei jäänud enam muud üle kui kuulata auto raadiot ja rääkida teistega maast ja ilmast. Sõit tundus kui igavik, aga ainult seni kuni nägin silti Tallinn 10km. See oli kõige ilusaim teeviit mida ma oma elus näinud olen, vähemalt siis tundus nii. Aga veel 10 minutit sõitu ja olimegi kohal. Kuid nüüd tekkis järgmine mure, kuhu auto parkida. Õnneks oli meil tasuline valvega parkla ainult 100m kaugusel ööbisikohast ehk vanaema kodust.
annaabi.ee 
