ja tahtis lahkuda niipea, kui võimalik. Nendest üks teine tundis oma jala juures midagi ja võttis selle ülesse mõeldes mis see on. Kui teised tunnelist väljusid hakkas üks naine karjuma ja teised märkasid, et tema kõrval oleval mehel on pea otsast lõigatud. Politsei kutsuti kohe kohale Närvis lapsed kuulsid politsei häält ja hakkasid lahkuma, kui neile kõndis vastu Jim ja ütles ´´ oodake lapsed´´ need omakorda läksid täiesti närvi ja üks hakkas pobisema, et nemad ei tulnud sinna ilma piletiteta. Aga üks nendest tundis ta detektiivina ära. Jim pilgutas silma ja ütles neile oma nime. Samal ajal uuris politsei mõrvakohta ja laipa. Moonika oli oma surnud mehe kõrval ja nuttis´´miks peaks Viljo...´´ ´´See oli ainult õnnetus. Meil pole siin aega raisata. Laske meil minna.´´ ütlesid kakas meest mustas inspektor Hermanile. ´´See on vale. See oli mõrv´´ segas Jim ennast jutuvahele.´´Pealegi oli mõrvar
rohtunud sügavate rööbastega põlluteele. […] Siin pildistatud foto oli, nagu hiljem selgus, viimne lüli kodukoha ja perekonna mälestusteahelas. […] (23. septembrer) Heltermaa sadamakai oli tulvil iga liiki kaste, pakke ja sõjavarustust. Eemal mäejalamil ootas sadu põgenikke edasipääsu Orjaku – Triigi – Leisi kaudu Kuressaarde, kus pidid ootama laevad. […] Umbes kella kahe ajal hakkasid mootorpurjeka masinad pobisema. Järk-järgult nihkusime eemale Hiiumaa rannast. Lõpuks nägime vaid mandri siniviirgu ja kõrgeid suitsusambaid kerkimas. Kodumaa saatus oli otsustatud. […] Eric Soovere, „Käru ja kaameraga“, Olion 1999. 4. Lugu Koht: Eesti Aeg: Teine maailmasõda, Saksa okupatsioon (1944) […]vanematekodu asus Pirita jõekäärus, praeguse Botaanikaaia lähedal
annaabi.ee 
