Trahhea toeseks on poolringikujulised kõhrelised rõngad, mis tagaosas on lahti (sarnaselt hobuserauaga). See võimaldab söögitorus liikuda ka suurematel toidutükkidel. Ka trahhea on seest vooderdatud limaskestaga, mille all paiknevad silelihaskiud. Bronhide ehitus on hingetoruga sarnane. Bronhid hargnevad peenemateks bronhioolideks, neis enam kõhreid ja näärmeid pole (küll aga silelihaskiud vahel on tegu bronhioolide spasmiga). Kopsud (ld k pulmo, kr k pneumon) on koonusekujulised, ülalt kitsamad. Kopsu tipp ulatub kaelapiirkonda, ca 3 cm rangluust kõrgemale. Parem kops koosneb 3, vasak 2 sagarast, iga sagar segmentidest, mis on varustatud ühesuuruste bronhidega. Sagarikkude vahel on sidekoe kihid, kus kulgevad närvid, vere ja lümfisooned. Bronhioolid hargnevad kopsusompudeks ehk alveoolideks. Hingamine organismi tasandil toimub tänu rindkere mahu muutustele. Kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult
astmeliselt peenemateks harudeks (bronhioolideks), millel puudub kõhreline tugi, avatuna hoiavad neid lihased, mis muudavad bronhioolide läbimõõtu õhuvajaduse järgi. Parem peabronh on vasakust lühem ja laiem ning hargneb väiksema nurga all. NB! Need anatoomilised teadmised on olulised intubatsioonil või võõrkeha otsimisel hingamisteedest (→ ptk „Vabade hingamisteede käsitlus“). 3) Kops Kopsud (ld pulmo, kr pneumon) paiknevad rinnaõõnes. Kopse on kaks: parem ja vasak. Vasak kops koosneb üla- ja alaosast, parem kops aga üla-, kesk- ja alaosast ehk -sagarast. Kopsudevahelist ruumi nimetatakse keskseinandiks (mediastiinum). Kopsud paiknevad rinnaõõnes pleurakottides. Kopsu katva pleura e kopsukelme ja rindkere seina seesmist pinda vooderdava rinnakelme vahele jääb kopsukelme- e pleuraõõs, mis on üliõhukese vedelikukihiga täidetud – see vähendab pleuralestmete hõõrdumist hingamisel
annaabi.ee 
