Eesti loomastik (kordamisküsimused, b)
uurimisel. Teadlane lembit lõugas
7. atlantiline - kliima soe ja niiske, rabastumise algus. Pehme talved, männi ja kase
osatähtsus langes. Antsülusjärvel tekib ühendus maailmamerega taani väinade kohal.
levisid: grööni hüljes, pringel, hallhüljes, viiger. Arvukus tõusis poolveelise eluviisiga
imetajatel: kobras, saarmas, vesirott, vesimutt. Siia levisid euroopa naarits,
sookilpkonn; pardid, rookanad, ikka veel värvulised. Inimese peamine saakloom ikka
veel põder.
8. skeleti pneumatiseerumine (luud õhukambritega), lennulihased, eesjäsemete
kujunemine tiibadeks, lennuvõime, sulgede ning tiibade areng
9. metsade hooldus, kuivendus, liigne hooldusraie ja õõnes vanade puude raie,
võsastumine, reostus, tulekahjud
10. kivisisalik, arusisalik, vaskuss. Liikuvamad kui amfiibid, liikumine kiirem ja
väledam. Laud liiguvad, pupil ümar. Peamiselt putuktoidulised. Leidub kõikjal üle
eesti. Kivisisaliku levila eestis põhjapiiril.Kõige arvukam on arusisalik. arvukus on
annaabi.ee 
