Reguleeritavad juhtlabad muudavad heitgaaside voolu ristlõiget sõltuvalt mootori koormusest. Suure pöörlemissageduse ja koormuse korral tagavad juhtlabad maksimaalse voolu ristlõike. Väikese koormuse korral juhtlabad vähendavad gaaside voolu ristlõiget, mistõttu heitgaaside vasturõhk suureneb ja turbiini pöörlemissagedus ning laaderõhk kasvavad. Turbokompressor koosneb: turbiinist, reguleerrõngast, pöörduvatest juhtlabadest ja pneumaatilisest täitursilindrist. Juhtlabade asendit võib muuta positsioonanduriga elektrimootor. Sellist tüüpi turbolaadurid on põhiliselt kasutusel diiselmootorite juures. Ottomootoritel ei ole sellised turbokompressorid laialdast kasutust leidnud, seda eelkõige kõrge termilise koormuse tõttu. Muutuva siiberturbiiniga VST turbolaadur Kasutatakse väikese võimsusega mootoritel. Tööprintsiibiks on järk-järguline lisa pealevoolu kanali avamine või sulgemine.
Kasutuskoha alusel saab jaotada katusepapi, karkassi, voodrilaudade, ilu- ja aknaliistude, raamide, mööbli ja puitkiudplaatide, vineeri, kipsplaatide kinnitamise seadmeteks. Samas mudelis saab harilikult kasutada teatava valiku erineva pikkusega naelu või klambreid. Seega nad on universaalsed seadmed. Tööks kasutatakse ettevalmistatud suruõhku (filtreeritud ja kindla rõhuga; vene mudelitel on vajalik ka õli lisamine) või gaasiga. Koosneb käepidemega korpusest, pneumaatilisest mootorist, päästikumehhanismist ja kassetist. Osadel mudelitel on kassetid sirged, osadel rullikujuline. Pneumomootor kujutab endast korpuses olevat silindrit kolviga (viimase küljes on varrastõukur), amortisaatort, taldrekklapp, summuti Naelad peavad olema omavahel ühendatud kas teibi, plastiriba või metalltraadiga. Kasseti mahud olenevad naelte või klambrite suurusest. Naelad võivad olla sileda pinnaga, väänatud keermekujuliseks või rullitud keermega. Näiteks:
annaabi.ee 
