Eesti Vabariigi (1918-1940) olulised saavutused ja mõju hilisemale ajaloole
Rahval oli ka õigus kodanikualgatustele
ja sellekaudu teha Riigikogule ettepanekuid seadute muutmiseks ja uute seaduste
koostamiseks. 1920. aasta põhiseaduse mõned jooned on sarnased tänasesgi põhiseaduses (nt.
101- liikmelise ja ühekojalise Riigikogu kujul).
Eriti oluline oli noorel Eesti Vabariigil ennast välispoliitilisel areenil kindlustada. Aastad
1918- 1921 olid olulised kogu Eesti välisministeeriumi kujunemisele ning samal ajal pnadi
paika ka välisesinduste põhistruktuur ja funktsioonid. Eesti saavutas 1921. aasta jaanuarist
alates enamuse Euroopa riikide de jure tunnustuse. ning see lõi eelduse ametlike saatkondade
sisseseadmisele. Rahvasteliidu liikmeks võeti Eesti 1921. aastal. Peale Rahvasteliidu loodeti
toetus saada Läänemere riikide liitudest. Näiteks Venemaast iseseisvunud ääreriikide
koostööst või Eesti-Soome-Skandinaavia koostööst. Need plaanid ei teostunud välja-arvatud
annaabi.ee 
