Bakterid
Epidemioloogia.
B. pertussis
Inimene on reservuaarperemees. Levik ülemaailmne. Infektsiooni risk on suurem alla aastastel lastel, levimus kasvab
vanemate laste ja täiskasvanute seas. Suurim risk haigestuda on mittevaktsineeritutel. Levik inimeselt inimesel
infektsioossete aerosoolidega.
Virulentsusfaktorid.
B. pertussis
• Filamentjas hemaglutiniin – seostub sulfateeritud glükopeptiididele ripsepiteelil, PMNi CR3 retseptoritele, algatab
fagotsütoosi.
• Pertaktiin – sama toime kui eelmisel
• Pertussis-toksiin – S2 alaühik seondub ripsepiteeli glükolipiidile, S3 seostub gangliosiidile fagotsüütidel. S1
inaktiveerib membraanipinna valgu (G-valgu iα osa), mis kontrollib adenülaaditsüklaasi aktiivsust. Tõuseb cAMP.
Toksiin inhibeerib fagotsüütide tapatööd, monotsüütide migratsiooni. Rohkem cAMPi, rohkem lima.
• Fimbriad – seondumine imetajate rakkudega