veoloomana, karjakasvatuse arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi bioloogiline plastilisus on vimaldanud aegade jooksul aretada le 500 kehaehituselt ja vrvuselt erineva tu. Otstarbe jrgi liigitatakse koeratuge jahi-, t- ja seltsikoerteks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel vimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, ngemine, vastupidavus, kaitse- ja jahiinstinkt ning hlbus dresseeritavus Koera koost inimese majapidamises on kestnud vga ammu. Nagu ka teised koduloomad plvneb ka koer metsikutest eellastest. Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffond, P. S. Pallas, K. Linn jpt) uurinud koera plvnemist. Tugevaks tukeks koera eelajalooliste vormide uurimisel koera jnuste leidmine 1861 aastal veitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate vljakaevamisel. Leitud koer nimetati soo - ehk turbakoeraks (Canis familiaris palustris). Esimene teadaolev koeralaadne loom on Cynodictis (kassitaoline loom). Arvatavalt
Tungivalt soovitatakse hammaste harjamist, et vältida igemehaiguseid. Teised potensiaalsed probleemid on puusaliigese düsplaasia, nnetus peaarteriga, peaajupletiku teatud vorm. Neist mned on ainuomased sellele tule. Et saada omale mops, kes on vaba eeltoodud probleemidest, on tähtis vtta koer vastutustundlikult kasvatajalt. Suur Jaapani Koer Suur Jaapani koer, keda kutsutakse ka Ameerika akitaks, on pärit Jaapanist, Honshu regioonist. Ta on Jaapani rahvuskoer ja plvneb Akitaga samadest esivanematest. Suur Jaapani koera peetakse tänapäeval seltsikoerana. Suur Jaapani koer on oma olemuselt enesekindel, julge ja rahulik. Tal on tugevad valveinstinktid, kuid ta ei ole vraste suhtes väga umbusklik, pigem ükskikne. Oma perekonda hoiab ta väga, ka lastega saab ta hästi läbi. Seega sobib ta hästi perekoeraks. Vaatamata oma rahulikule olekule, armastab ta siiski palju liikuda, seega sobib aktiivsemat tüüpi inimesele.
annaabi.ee 
