Einstein ja L. Szilard E. Fermit Üldist • Arendus toimus kolmes kohas, ning lõpus lõhkepeade koostamiseks koondusid teadlased Los Alamose linna New Mexicos. • Tuumapommi koostamise etteotsa pandi Robert Oppenheimer. • Projekt läks maksma üle 2 miljardi dollari ja hõlmas üle 120 000 inimese. • Tehti kaks lõhkepead, esimene uraaniumi ja teine plutooniumiga. Kriitiliseks massiks arvati 50 kg. Uraaniumpomm lõhati Hiroshimas ja plutooniumpomm Nagasakis. R. Oppenheimer Tagajärjed • Hiroshima kohal lõhatud pomm, „Little Boy“ tappis koheselt ligi 80 000 inimest ja Nagasakis, „Fat Man“ tappis 40 000 inimest. • Hiljem surid kümned tuhanded radiatsiooni tagajärjel. • Manhattani projekti järgi leiti võimalus ahelreaktsiooni ära kasutada ja toota energiat. Lisaks kasutatakse radioaktiivseid materjale meditsiinis diagnoosis ja ravis.
Prantsumaa näiteks Sahaara kõrbes ja Vaikses Ookeanis. Maa alused tuumakatsetused moodustavad ligi 75% maailmas toimunud tuumakatsetustest. (Maailmas toimunud tuumakatsetused, 2012) Lisaks militaarsele kasutusele prooviti tuumapomme kasutada suuremates mullatöödes. Prooviti nende abil rajada kanaleid, sadamaid. Kuid see ei tasunud ennast ära kuna tuumapommi plahvatus kahjustab keskkonda. (Vaher, 2012) Maailma esimene tuumakatsetus oli 15. juulil 1945. Selleks olu plutooniumpomm Gadget. 1946. aastaks oli USA'l juba üle 10ne aatompommi. Kasvas ka tahtmine neid vaenlase laevastiku vastu proovida. Crossroad oli tuumakatsetuste seeria, kus lõhati kolm tuumapommi Marshalli saarestikus Bikini atollis. Tuumakatsetused sundisid 167 elanikku oma kodukohta vahetama ning Bikini atoll muudeti radioaktiivsuse pärast mitmekümneks aastaks elamiskõlbmatuks. Sinna viidi ligi 100 laeva. Mõõtmiseks tuumapommi mõju laevastikule. Laevadesse pandi suur hulk loomi
lõhkemehhanisme sai kasutada ka tiibrakettides, millest raskem oli kolme tonnine Mk-39 mille lõhkejõud oli neli megatonni. Lennukipommina läks Mk-39 ameeriklaste esimese ülehelikiiruselise strateegilise pommitaja B-58 relvastusse. 4 2. TUUMAPOMMI SÜND JA ARENG NSV LIIDUS Nõukogude Liit sai teiseks tuumariigiks 1949. aastal. Venelaste esimene tuumapomm oli plutooniumpomm, sisuliselt ameeriklaste ,,Fat Man'i" koopia. Kõik vajalikud projekteerimismaterjalid olid USA-st. Vene vesinikupommiprojekti eestvedajaks sai Andrei Sahharov. Esimest termotuumaseadet RPS-6-s katsetati kaheteistkümnendal augustil 1953. aastal, plahvatuse võimsuseks saadi nelisada kilotonni. Tuntum NSV Liidu raketikonstruktor oli Sergei Koroljov. Esimene rakett ,,Izdelie T" lendas taevasse 1947. aastal kaheksateistkümnendal oktoobril. Rakett lendas ligi kahesaja
annaabi.ee 
