Tegeliku arendusprojektiga tegeles S-1 uraaniumi komitee. A. Einstein ja L. Szilard E. Fermit Üldist • Arendus toimus kolmes kohas, ning lõpus lõhkepeade koostamiseks koondusid teadlased Los Alamose linna New Mexicos. • Tuumapommi koostamise etteotsa pandi Robert Oppenheimer. • Projekt läks maksma üle 2 miljardi dollari ja hõlmas üle 120 000 inimese. • Tehti kaks lõhkepead, esimene uraaniumi ja teine plutooniumiga. Kriitiliseks massiks arvati 50 kg. Uraaniumpomm lõhati Hiroshimas ja plutooniumpomm Nagasakis. R. Oppenheimer Tagajärjed • Hiroshima kohal lõhatud pomm, „Little Boy“ tappis koheselt ligi 80 000 inimest ja Nagasakis, „Fat Man“ tappis 40 000 inimest. • Hiljem surid kümned tuhanded radiatsiooni tagajärjel. • Manhattani projekti järgi leiti võimalus ahelreaktsiooni ära kasutada ja toota energiat
Põllumajanduses kasutatav radioaktiivne aine on baariumkarbonaat, mille eriaktiivsus on 11 MBq/mg ja kiirguse liigiks on beetakiirgus. 4 Tuumareaktorid Radioaktiivsust kasutatakse ka tuumareaktorites. Selle käigus lagundatakse raskeid tuumi ja seejärel vabaneb soojusenergia. Vabanevat energiat on võimalik kasutada näiteks elektrienergia saamiseks. Ahelreaktsioon toimub kas uraaniisotoobiga või plutooniumiga. Lisaks võib tuumareaktoreid kasutada energiablokkidena tuumaelektrijaamades ja laevadel. Esimene tuumaelektrijaam ehitati endises NSVL'is. 1981.a. oli nende osatähtsus maailma üldises energiatoodangus 1,1%, 2002.a. jaoks ennustati selleks 15-20% ning praegu on see elektrienergia osas umbes 18%. Radioaktiivsus tuumareaktorites on asendamatu, sest see tagab suurema tuumaelektrijaamade osa elektrienergia kogutoodangus maal.
Juhul kui hoopis uraan-238 tuum neelab suure kiirusega neutroni, saab uraan-238 tuumast uraan-239, mille lõplik lagunemissaadus on plutoonium-239. Ka plutoonium seob neutroneid või lõhustub, moodustades selliseid aktiniidide isotoope nagu ameriitsium või küürium. Mõnedes tuumaelektrijaamades proovitakse kasutada kütusena oksiidkütusesegu, mis sisaldab rikastatud uraani, mis on segatud kasutatud kütuse töötlemisel saadud plutooniumiga. Seda mõistetakse kütuse taaskasutusena ja tuumarelvadele sobivate plutooniumi varude kontrolli all hoidmisena. Kütus on tuumareaktoris kogutud südamikku, kus on ka aeglusti, mis tegeleb neutronide aeglustamisega. Aeglustiks on peamiselt grafiit või vesi. Jahutina kasutatakse tavaliselt vett või gaasi. Jahuti suunab tekkinud soojuse kütusevarrastest eemale ja tekkinud aur juhitakse soojusvahetajasse. Aur paneb käima turbiinid, mis toodavad elektrit. Niimoodi saab uraanist elekter.
annaabi.ee 
