Lääne-Eesti gneissideks ja Lõuna-Eesti granuliitideks. PROTEROZOIKUM Kirde-Eesti massiiv koosneb alamproterozoikumi aegkonda kuuluvatest moondekivimitest, mis on Rootsis ja Edela-Soomes levivate svekofenniidide kurrutusvööndi otseseks jätkuks. 1,9 miljardit aastat tagasi haaras suurt osa Balti kilbi territooriumist Svekofenni kurrutus, millega kaasnes mägede teke. Seejärel, umbes 1,7-1,6 miljardit aastat tagasi, oli see ala ka intensiivse süvamagmatismi (plutonismi) areeniks, mil kujunesid graniitsed intrusiivid. Edasi järgnes vähemalt 0,7-0,8 miljardit aastat kestnud kulutusperiood. Ürgmäestike ahelikele toimisid mitmesugused geoloogilised välisjõud ning mäed kulutati. Neist säilisid vaid kunagiste ahelike tuumad, mis kattusid murenemiskoorikuga. Hilisproterozoikumis kujunesid ka süvamurrangute süsteemid, mis liigestasid Balti kilbi paljudeks plokkideks. KAMBRIUM Paleozoilise ladekonna basaalne osa - kambriumi ladestu -ei ole Eesti
Katastrofismi teooria järgi (loojaks Cuvier) on Maad vapustanud korduvad katastroofid, mis on ka kivististes leiduvate erinavatel aegadel väljasurnud loomade fossiilide põhjuseks. Uniformismi järgi on aga loodusseadused ajas muutumatud ja geoloogilised protsessid on Maal toimunud alati samade seaduspärasuste järgi, mitte mõistatuslike katastroofidena. Siiski esineb Maal ka katastroofilisi sünmusi nagu maavärinad, vulkaanipurksed, impaktprotsessid. 3. Plutonismi ja neptunismi olemus ja vastandlikkus? Neptunism on 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse geoloogiline hüpotees, mille kohaselt on kivimid, mida me tänapäeval tunnume tardkivimitena, tekkinud mereveest väljakristal-liseerumise tulemusel. Tänapäeval ei ole see hüpotees enam tõsiseltvõetav. Neptunistidele vastandusid plutonistid, kes väitsid, et tardkivimid on moodustunud vedela magma või laava tardumise tulemusel. 19