plusspoolus ja samuti vahelduvvoolu. Alalisvooluga keevitamisel on põhiliselt elektroodis miinuspoolus. Ettevaatust: jälgige seda, et keevitamisel pluss-poolega oleks põletis õige läbimõõduga elektrood. Vastasel juhul võib põletada kas elektroodi või isegi põleti maha. Alalisvooluga keevitamine. Alalisvooluga keevitamisel on elektrood lülitatud perioodi miinuspoolusega ja siin elektronid eralduvad elektroodilt (st. katoodilt) ja siirduvad plusspoolusele (anoodile) ja muutuvad plusspoolusel gaasiioonideks. Ioonide liikumise tagajärjel tekib nende vahel erinev soojushulk, kusjuures eraldub plusspoolele (elektroodilt) 70% ja miinuspoolele (detaililt) 30% soojushulgast. Vahetades perioodi poolust, muutub ka elektronide ja gaasiioonide liikumise suund. Siin eraldub elektroodile juba 70% soojusest ja 30% detailile, mille tulemusel suure voolu tõttu elektrood sulab. Kasutades sellist võimalust, peab elektrood olema suurema läbimõõduga
13 q laeng kulonites (C) Elektromotoorjõud (emj., uuema nimetusega allika pinge) on põhjus, mis tekitab ja säilitab elektrivoolu suletud vooluringis. Ühikuks on volt (V). Elektromotoorjõud on 1 volt, kui laengu 1 kulon ümber- paigutamiseks allikas kulub tööd 1 dzaul. Laengute ümberpaigutamisel positiivse ühiklaengu viimiseks läbi allika sisemuse miinuspooluselt plusspoolusele tehakse tööd, mille tulemusena eraldub allikas soojust. Allikas soojuseks muutuva töö mõõt laenguühiku kohta on allika sisepingelang U0. Pinge iseloomustab elektrivoolu poolt vooluringis tehtud tööd. Pinge U on elektriliste jõudude poolt tehtud töö laenguühiku kohta. W U = e q We elektriliste jõudude tehtav töö dzaulides (J) q laeng kulonites (C) Pinge on 1 volt, kui laengu 1 kulon ümberpaigutamiseks
annaabi.ee 
