Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine
kasutatakse sageli kolme ajalist pidepunkti: praegust e kõnehetke, sündmuse toimumise
hetke ja viite- e vaatlushetke, millega sündmushetk suhestatakse või mille seisukohast
tegevusaega vaadeldakse. Näiteks 1) preesensis e olevikus paiknevad need kolm punkti
ajateljel samas kohas, 2) imperfektis on vaatlus- ja sündmushetk samas punktis, aga need
eelnevad kõnehetkele; 3) perfektis e täisminevikus on kõne- ja vaatlushetk samas punktis,
kuid sündmushetk on varasem, 4) pluskvamperfektis viidatakse kõnehetkele eelnenud
vaatlushetkele ja sündmushetk eelneb omakorda sellele. Aspekt - See võib märkida kõneleja
vaatepunkti, millest kõnealusele tegevusele lähenetakse. Räägitakse imperfektiivsest
(lõpetamatust) või perfektiivsest (lõplikust) aspektist. Imperfektiivse aspekti all saab rääkida
veel habituaalsest `tavapärasest, korduvast' ja kontinuatiivsest `jätkuvast' aspektist. Aspekt
annaabi.ee 
