METSIS
idapoolsel lähiliigil kivimetsisel on valget sulestiku veelgi rohkem. Eesti alal on kaks metsise
alamliiki: kesk-euroopa alamliigi (Tetrao urogallus major) laul on kolmeosaline
(naksutamine, nn. pealöök (mis meenutab šampusepudel lahtikorkimist) ja "ihumine") ning
kesk-vene alamliigil (Tetrao urogallus pleskei) kaheosaline (naksutamine, "ihumine").
Seetõttu võib meil kuulda mõlemaid lauluvorme, aga ka nende vahepealset laulu (pealöök
jääb nõrgaks plumpsuks). Mõlemaid alamliike võib kohata kogu Mandri-Eestis, domineerib
siiski kesk-vene alamliik.
Välimus
Peamiselt musta sulestikuga metsisekukk kaalub 4–5 kg, ookrikirju metsisekana on märksa
väiksem-1,5–2 kg. Metsise isaslindude sulestik on peamiselt läikivmust ning neil on suur
saba, mis mängu ajal lehvikuna laiali lüüakse. Isaslinnust ligi poole väiksem emaslinnu
sulestik on ookrikirju, rinnal on suurem roostepunane laik