Pliiats
Grafiit oli selles habras ja murdus kergesti.
Aastal 1790 leiutati grafiitplbri ja savi segust pliiats (Laasfeld).
AJALUGU
Traditsiooniliselt väidetakse, et keskaegses Inglismaal leidis karjus tormiga maha langenud
puu, mille juured olid koos hallikas-musta massiga. Et leitud mass on grafiit, kristaliseeritud
süsinik, tõestati Rootsi keemiku Carl Wilhelm Scheele poolt 1778. aastal. Nimi „grafiit“
tuleneb Kreeka keelsest sõnast „kirjutama“. Inlglise keelne nimi grafiidile on „plumpago“
mille tähenduseks on „sarnane pliile“, millest tuli ka nimi „pliiats“.
Jutud levisid väga kiiresti, et sellise asja nagu „pliiatsiga“ saab väga hästi kirjutada. Grafiidi
tükkidest lõigati nelinurksed vardad kirjutamiseks. Inglismaal hakati väga varakult grafiidi
pulkasi puidu sisse panema. See osutus väga mugavaks, sest grafiit ei murdunud nii kergelt ja
kirutaja sõrmed jäid puhtaks.