Loogika aine ja ajalugu
(lingua characteristica universalis) ja seda keelt kasutav nn ``arutlemise aritmeetika'' (calculus rationator), mille abil
saaks algoritmiliselt või mehaaniliselt tuletada uusi t~eseid väiteid ja kontrollida arutluste korrektsust. Leibniz oletas, et
niisuguseid tuletusi ja kontrolle saaks teha spetsiaalse masina abil.
2.3.3 18. sajand ning 19. sajandi algus
Leibniz ei olnud ainus, kes taolisi eesmärke püstitas. Jakob Bernoulli, hiljem ka Gottfried Ploucquet (1716-1790) ning
matemaatikud Johann Heinrich Lambert (1728-1777) ja Leonhard Euler (1707-1783) pakkusid välja sama laadi ideid.
Paraku ei suutnud ei Leibniz ega ükski teine mainitutest konstrueerida loogika jaoks vähegi rahuldavat sümbolkeelt,
arutlemise aritmeetikast rääkimata.
Gottfried Ploucquet ehitas Leibnizi ideedel, kuid mitte Leibnizi süsteemil baseeruva lausearvutuse sümbolsüsteemi.
Ploucquet tõi sisse kvantorid ``iga ...'' ja ``on olemas ..