Ploomipuude istandiku rajamine
hädapärast süüa sünnivad. Kuid vaevalt laukapuud meil viljapuuna käsitleda saab.
Kõik teised ploomipuuliigid on Eestisse mujalt sisse toodud.
Millal harilik ploomipuu (P. domestica) võis Eestisse jõuda, selle kohta on ainult üksikuid
pidepunkte. Tartu vanalinna arheoloogiliste kaevamiste andmeil väidetakse, et juba
13. sajandil on seal kasvatatud kreegi- ja ploomipuud (Tammet, 1994). Märgime, et
Novgorodi linna väljakaevamised dateerivad ploomiseemnete (mis selgesti erinevad lõunast
kuivatatult kaubateid pidi sissetoodud sortide omast) vanuseks 10.–11. sajandi kultuurikihte
(Jaama, 1990).
Kirjalikke teateid ploomikasvatuse kohta Eestis leidub alles 16. sajandist. Nii on vanades
Poola põllumajanduse revisjoniaktides kirjas, et 1590. a. oli Kudina mõisas Tartu lähedal
suur õuna-, kirsi- ja ploomiaed (Tarvel, 1964). Lääne-Eestist on 1686. a. kohta Läänemaa
annaabi.ee 
