EESTI PULMA TRADITSIOONID
Suured muutused toimusid pulmalaual ajavahemikus 19.sajandi viimastest kümnenditest kuni
Esimese maailmasõjani. Klimbisupp hakkas vahetuma frikadellisupiga ja lauale ilmusid
rammuleem pirukaga. Põhilised söögid lõunalaual olid ikka sült, heeringas, ahjupraad, juurde
keedeti kartulit, peeti ja kapsast. Varasemates pulmades järelrooga ehk magustoitu polnudki,
kuid sajandivahetusel said tuntuks mitmed magustoidud, näiteks jõhvikakissell, riisipuder
kisselliga, õunasupp ploomidaga, 20.sajandi teisel aastakümnel ka kompott. Munadest
valmistati kauneid torte.
Pulmajoogiks on aga läbi aegade olnud eelkõige õlu. Teiseks suhteliselt vanaks pulmajoogiks
on viin. Varem joodi pruutpaari terviseks otse käest kätte antavast pudelist ja enne
lonksuvõtmist öeldi tervitussõnad. 1900. aasta paiku tulid kasutusele napsiklaasid ja
terviseviina joodi kohe pärast laulatust pulmamajja saabudes. Veini ja likööri hakati
jõukamates peredes pakkuma 20.sajandi alguses
annaabi.ee 
