Ploomipuude istandiku rajamine
13. sajandil on seal kasvatatud kreegi- ja ploomipuud (Tammet, 1994). Märgime, et
Novgorodi linna väljakaevamised dateerivad ploomiseemnete (mis selgesti erinevad lõunast
kuivatatult kaubateid pidi sissetoodud sortide omast) vanuseks 10.–11. sajandi kultuurikihte
(Jaama, 1990).
Kirjalikke teateid ploomikasvatuse kohta Eestis leidub alles 16. sajandist. Nii on vanades
Poola põllumajanduse revisjoniaktides kirjas, et 1590. a. oli Kudina mõisas Tartu lähedal
suur õuna-, kirsi- ja ploomiaed (Tarvel, 1964). Lääne-Eestist on 1686. a. kohta Läänemaa
inkvisitsioonist teada, et Pühalepa mõisas Hiiumaal oli 147 õunapuu ja 55 kirsipuu kõrval ka
6 ploomipuud ning lisaks veel metsikuid kreegipuid (Viires, 1975). A. F. v. Huecki 18.
sajandi Baltimaade põllumajanduse ülevaatest selgub, et taluaedades leidus võrdlemisi
üldiselt teiste viljapuude kõrval väikesi violetseid ploome (kreeke).
Nähtavasti kasvatatigi taluaedades algupäraselt kõige rohkem vähenõudlikke ja kergesti
annaabi.ee 
