ühesilindriline. Põhjuseks on segu ebaühtlane jaotumine. Detonatsioon tekib nendes silindrites, millesse siseneb rikastatud küttesegu. Suure töömahuga mootorid kalduvad detoneerima seetõttu, et leegi leviku teekond on silindri suure läbimõõdu puhul pikk. 4. Plokikaane ja kolvi materjal. Mootor detoneerib seda vähem, mida madalam on põlemiskambri temperatuur. Seepärast valmistatakse kolvid ja plokikaaned hea soojusjuhtivusega alumiiniumisulamist. Malmist plokikaanega mootor detoneerib kõrgemini. 5.Küttesegu koostis. Kõige kõrgemini detoneerib rikastatud küttesegu, mille liigohutegur α= 0,8...0,9. Sellise segu puhul on põlemiskiirus suur ning rõhk ja temperatuur tõusevad kõrgeks. 6. Mootori pöörded. Suurtel pööretel valmistatakse kütus põlemiseks kiiremini ette ja väheneb silindri täide, mistõttu rõhk ja temperatuur langevad ning mootor detoneerib vähem. 7.Mootori koormus
eemaldades ka valuvead ja ebatasasused. Samuti sai töödeldud klapipesad Newen CNC-s ning klapi tööpind klapilihvpingis. Veendumaks töö tulemuslikkuses kasutati mõõteseadet SuperFlow SF- 120E teostati RBB plokikaane sisse ja väljalaske kanalite läbilaske võime mõõtmised enne ja peale töötlemist. Samuti sai mõõdetud üle ka RSP (Civic Type-r) plokikaane, et saada võrdlusmoment töödeldud RBB plokikaanega. Foto 11. K24A3 töödeldud sisselaske kanal Foto 12. K24A3 töödeldud väljalaske kanal 29 Mõõtetulemustele tuginedes võib öelda, et baasmootori plokikaane töötlemine tasus end ära. Märgatavalt paranes nii sisselaske kui ka väljalaske läbilaske võime. (Joonis 6). Sisselaske puhul
annaabi.ee 
